Kõrge vererõhk – põhjused, tunnused ja tõhusad lahendused
Kõrge vererõhk ei teki üleöö. Tavaliselt kujuneb see aastate jooksul ning selle taga on nii geneetilised tegurid, kui ka igapäevased harjumused. Eestis diagnoositakse igal aastal tuhandeid uusi juhtumeid. Probleeme kõrge vererõhuga pole ainult vanemaealistel, vaid sage diagnoos ka nooremate inimeste hulgas, kelle puhul võib põhjuseks lugeda stressi, valesi toitumisharjumusi ja ebatervislikku eluviisi.
Milline on kõrge vererõhk ja mis seda põhjustab
Tervel täiskasvanul loetakse normaalseks vererõhuks umbes 120/80 mmHg. Kui näidud jäävad püsivalt alla 140/90 mmHg, võib öelda, et vererõhk on veel kontrolli all. Kui aga korduvatel mõõtmistel on tulemused üle selle piiri, räägitakse hüpertensioonist. Mida kõrgemad näitajad, seda suurem on risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkimiseks.
Kõrge vererõhk võib tekkida paljude tegurite koosmõjul. Peamine roll on elustiilil, eriti toitumisel ja igapäevastel harjumustel. Oluline osa on ka pärilikkusel – kui vanematel on olnud hüpertensioon, suureneb risk ka järgmistele põlvkondadele. Kolmandaks teguriks on vanus – vanemas eas muutuvad veresooned jäigemaks, mis tõstab samuti vererõhku.
Toitumise ja elustiili mõju vererõhule.
Liigne soola tarbimine on üks olulisemaid tegureid. Sool seob organismis vett ja suurendab vere mahtu, mis omakorda tõstab survet arterite seintele. Teada on ka see, et liigse alkoholi tarbimisel on vererõhku tõstev mõju. Harva räägitakse aga, et üheks faktoriks vererõhu tõusul võib olla ka rafineeritud süsivesikute tarbimine. Kui süüa sagedasti valgest jahust tooteid, maiustusi või juua magusaid jooke, tõuseb järsult veresuhkur, millele reageerib kõhunääre eraldades insuliini. Kõrge insuliini tase ei lase naatriumi ja vett kehast väljutada. Pidevalt kõrge veresuhkru ja naatriumi tase tekitavad veresoonte seintes põletikku ja vähendavad nende elastsust, mis viib vererõhu tõusuni.
Samuti mõjutavad vererõhku stress ja pidev pingeseisund. Kui keha on pidevalt valmis „võitle või põgene“ reaktsiooniks, eritab ta stressihormoone, mis omakorda ahendab veresooni ja kiirendab südametööd. Kui selline seisund kestab kaua, muutub vererõhu tõus püsivaks.
Uni mängib samuti olulist rolli. Unepuudus või uneapnoe võivad viia vererõhu tõusuni, sest keha ei saa piisavalt taastuda ja vereringesüsteem on pidevas ülekoormuses.
Seega võib öelda, et kõrge vererõhu põhjused on sageli kombineeritud – pärilikkus loob eelsoodumuse, kuid igapäevased toiduvalikud ja harjumused määravad, kas haigus areneb välja või mitte.
Nõuanded kõrge vererõhu alandamiseks
Kuigi mõnel juhul on vajalik ravimite kasutamine on vererõhku võimalik edukalt kontrollida elustiili ja toitumise muutmisega.
Kõigepealt tuleks vähendada soola tarbimist, mida leidub palju just valmistoitudes – nt juust, leib, lihatooted. Asendades kodus toitu valmistades soola osaliselt maitsetaimede, või teiste maitseainetega, saab roogadele anda maitse ilma tervist koormamata. Samuti tuleks menüüsse tuua rohkem köögivilju, täisteratooteid ja kaunvilju, mis sisaldavad vajalikke mineraal- ja kiudaineid. Need aitavad organismil liigset naatriumi väljutada ja veresooni kaitsta.
Oluline on siinkohal ära märkida ka kaalunumber. Iga kaotatud kilo vähendab südame ja veresoonte koormust. Uuringud näitavad, et ka 5–10% kehakaalu vähendamine võib juba märgatavalt alandada vererõhku. Regulaarne liikumine – vähemalt 150 min nädalas, on selle juures hädavajalik. Kõndimine, rattasõit, ujumine või rühmatreeningud tugevdavad südant ja aitavad vereringet korras hoida.
Suitsetamisest loobumine ja mõõdukas alkoholitarbimine on samuti tähtsad sammud.
Stressijuhtimine on sageli alahinnatud, kuid äärmiselt oluline osa vererõhu kontrollimisel. Regulaarne liikumine, jooga või meditatsioon aitavad vähendada stressi taset ja kaitsta südant. Samuti tasub tähelepanu pöörata unele – 7- 9 tunni pikkune kvaliteetne uni toetab organismi loomulikku tasakaalu.
Kui neid samme järjepidevalt rakendada, on võimalik vererõhku oluliselt langetada ka ilma ravimiteta või vähemalt vähendada ravimite tarvitamise vajadust.
Kuigi elustiili muutused on efektiivsed, ei tohi alahinnata olukordi, kus vererõhk on püsivalt kõrge. Kui esinevad tugevad peavalud, pearinglus, nägemishäired või südamekloppimine, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Arst saab vajadusel teha täiendavaid uuringuid ja määrata ravimid, mis aitavad vererõhku kontrollida.
Kokkuvõte ja praktilised soovitused vererõhu alandamiseks
Kõrge vererõhk on salakaval, sest see ei pruugi anda selgeid sümptomeid, kuid võib põhjustada eluohtlikke haigusi. Normaalseks peetakse vererõhku 120/80 mmHg, hüpertensioon algab aga püsivatest näitudest üle 140/90 mmHg.
Kõige olulisem on meeles pidada, et oma tervise eest saab igaüks ise palju ära teha. Tervislik toitumine, soola, kiirete süsivesikute ja alkoholi vähendamine, regulaarne liikumine, rasvhapete tasakaalu viimine, suitsetamisest loobumine ning stressi ja une korrigeerimine aitavad vererõhku märgatavalt alandada.
Kõrge vererõhk on seisund, mida saab teadlikult kontrollida. Toitumisnõustaja abiga jõuad kiiremini positiivsete tulemusteni.
