Allergiate varjatud külg – toitumine, stress ja histamiini roll
Allergiate tekke põhjus
Allergia on immuunsüsteemi ülereageerimine tavaliselt kahjututele ainetele, näiteks õietolmule, loomakarvadele, tolmulestadele või teatud toiduainetele. See võib avalduda erinevate sümptomitega, mis ulatuvad kergetest, nagu nohu ja nahareaktsioonid kuni tõsiste eluohtlike seisunditeni nagu anafülaksia.
Allergiate tekkimist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas pärilikud eelsoodumused, toitumine, eluviis ja keskkond. Keskkonna tegurid nagu liigne õhusaaste või liiga steriilne elukeskkond, võivad mõjutada immuunsüsteemi arengut ja selle võimet allergeenidega toime tulla.
Tugeva immuunsüsteemi tagamiseks on oluline varane kokkupuude allergeenide ja mikroobidega. Samuti on vajalik soolestiku bakterikoosluse tasakaal ja mitmekesisus, mis toetavad immuunsüsteemi tervist.
Toitumine ja allergiad
Igapäevane menüü võib allergiate kulgu tugevalt mõjutada – tasakaalustatud mitmekesine toitumine toetab immuunsüsteemi. Kiudainerikas ja fermenteeritud toite sisaldav menüü soodustab kasulike soolebakterite kasvu ja seda seostatakse allergiate vähenemisega. Samas töödeldud lisaaineterohke toit võib põhjustada allergiate avaldumist.
Mõned e-ained, nagu kunstlikud värvained ja maitsetugevdajad, võivad põhjustada tundlikel inimestel pseudoallergilisi reaktsioone. Need reaktsioonid ei ole klassikalised allergiad, kuna nad ei hõlma immuunvastust, vaid võivad olla seotud individuaalsete tundlikkusega ainele.
Levinumad e-ained, mis võivad tekitada tundlikule inimesele probleeme
| E-aine | Leidub tavapäraselt | Võimalik mõju |
|---|---|---|
| E102 Tartrasiin | Limonadid, maiustused, pulbrijoogid, kastmed | Lööve, astma või selle ägenemine, lastel hüperaktiivsus |
| E122 Asorubiin, E124 Ponso 4R | Kommid, jäätis, moosid, marmelaadid | Nahareaktsioonid, astma süvenemine |
| E621 naatriumglutamaat (MSG) | Kiirtoidud, snäkid, puljongikuubikud, valmiskastmed | Peavalu, punetus, südamekloppimine („hiina restorani sündroom“) |
| E220 Vääveldioksiid, E223 Naatriummetabisulfit | Vein, kuivatatud puuviljad, karastusjoogid | Hingamisraskused, astma ägenemine |
| E210–E213 Bentsoehape ja bensoaadid | Karastusjoogid, moosid, kastmed | Lööve, võimalikud nahareaktsioonid |
| E951 Aspartaam | Suhkruvabad joogid, jogurtid, nätsud | Peavalu, pearinglus |
Toidulisandid ja allergia
Mõned vitamiinid ja mineraalained võivad olla abiks allergiate leevendamisel:
- D-vitamiin – mängib olulist rolli immuunsüsteemi funktsioonis, ning selle puudust on seostatud suurema allergiliste reaktsioonide riskiga.
- Oomega-3 rasvhapped – aitavad kehas vähendada põletikku. (Parim kättesaadavus toidus on rasvastest kaladest – heeringas, lõhe, sardiinid, makrell, skumbria.)
- Probiootikumid – toetavad soolestiku mikrofloorat ja võivad vähendada toiduallergiate avaldumist. Eelkõige on aga soovitatav tarbida hapendatad toite ja probiootikumid võiksid jääda pigem lisatoetuseks nt pärast antibiootikumi ravi.
- Magneesium ja tsink – toetavad immuunsüsteemi. (Tasakaalustatud mitmekülgne toitumine aitab tagada nende mineraalainete kättesaadavuse toidust)
Histamiini toime
Allergiahoo ajal vabastab organism histamiini. Histamiin on keemiline aine, mis laiendab veresooni ja ärritab närvilõpmeid, tekitades sümptomeid nagu punetus, vesine nohu ja köha. Histamiinitalumatuse puhul ei suuda organism histamiini piisavalt lagundada, mistõttu võivad sümptomid tekkida ka histamiinirikka toidu tarbimise korral.
- Klassikaline allergia (nt õietolm, tolmulestad, piim): histamiin vabastatakse rakkudest allergeeniga kokkupuutel. Sel juhul ei pea inimene üldiselt vältima histamiinirikkaid toite, vaid pigem konkreetset allergeeni.
- Histamiinitalumatus (nt DAO-ensüümi häired): keha ei lagunda histamiini piisavalt. Siis võivad sümptomeid põhjustada nii histamiinirikkad toidud (laagerdunud juustud, suitsuliha, vein, hapukapsas, tomat, šokolaad) kui ka histamiini vabanemist soodustavad toidud (maasikad, tsitruselised, mereannid, alkohol).
- Allergia + histamiinitalumatus koos Selline kombinatsioon tekitab topeltkoormuse – allergeen käivitab immuunreaktsiooni ja toidust lisanduv histamiin võimendab seda.
Stressi mõju allergiale
Krooniline stress võib nõrgendada immuunsüsteemi, muutes keha allergiatele vastuvõtlikumaks. Stressihormoonid, nagu kortisool, võivad suurendada põletikulisi reaktsioone, mistõttu allergiasümptomid võivad olla intensiivsemad. Seetõttu on stressi juhtimine ja vaimse heaolu toetamine allergiate ennetamisel ja leevendamisel äärmiselt tähtsad.
Kokkuvõtvalt – mida saab ise allergia vähendamiseks ära teha
Allergiad on mitmetahuline nähtus, mille puhul mängivad rolli pärilikkus, keskkond ja eluviis. Neid tegureid ei saa alati vältida, kuid on mitmeid tegureid, mida saab ise kontrollida: hoida toitumine mitmekesisena ja tasakaalus, eelistada töötlemata toite, hoolitseda soolestiku tervise eest köögiviljade ja hapendatud toitude lisamisega ning vähendada stressi läbi lõõgastumisvõtete ja piisava une tagamisega.
