Tervislik toitumine on saanud üheks keskseimaks teemaks tänapäeva ühiskonnas, kuid sageli on raske eristada tõenduspõhiseid nõuandeid populaarsetest trendidest.

Siin tulebki mängu toitumisnõustaja, kes ei paku sulle imedieeti, vaid aitab mõista, millised harjumused vajavad muutmist ja kuidas seda teha nii, et tulemused oleksid püsivad. Toitumisnõustaja töötab iga kliendiga personaalselt, võttes arvesse tema eluviisi, tervislikku seisundit ja eesmärke.

Paljud arvavad, et nõustaja poole pöördutakse ainult sooviga kehakaalu langetada, kuid tegelikult on põhjuseid palju rohkem – alates alakaalust kuni krooniliste haigusteni. Järgnevalt vaatamegi lähemalt, millistes olukordades võib toitumisnõustaja abi olla kõige olulisem.

Toitumisnõustaja roll ja kasu

Toitumisnõustaja ei ole arst, ega asenda meditsiinilist ravi, kuid sage on koostöö arstide ja teiste spetsialistidega. Toitumisnõustaja ülesanne on õpetada inimestele, kuidas toitumist muuta nii, et see toetaks tervist, energiat ja üldist heaolu. Kui arst keskendub haiguste diagnoosimisele ja ravile, siis toitumisnõustaja roll on ennetus ja igapäeva toitumise korrigeerimine.

Suurim kasu toitumisnõustamise teenuse juures on see, et toitumisnõustaja aitab luua just Sinu elustiilile sobiva plaani. Internetis leiduvad dieedid on sageli liiga üldised ja ei arvesta inimese individuaalseid vajadusi. Toitumisnõustaja aitab aga samm-sammult muuta harjumusi nii, et need oleksid realistlikud ja teostatavad. Ta ei paku lühiajalisi lahendusi, vaid loob koos kliendiga süsteemi, mis töötab ka aastaid hiljem.

Kaalulangetus ja toitumisnõustaja abi

Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed nõustaja poole pöörduvad, on soov kaalust alla võtta. Paljud on proovinud erinevaid dieete, kuid tulemused kipuvad jääma lühiajaliseks. Põhjus on selles, et kiirdieedid ei muuda harjumusi, vaid tekitavad sageli jojo-efekti – kaal langeb kiiresti, kuid tõuseb peagi tagasi.

Toitumisnõustaja aitab mõista, mis on liigselt kogunenud kilode põhjuseks ja kuidas saavutatud tulemust hoida. Kaalutõusu põhjuseks on tavaliselt erinevate asjade kombinatsioon. Nõustaja ei kirjuta ette, mida täpselt süüa, vaid õpetab tegema valikuid, mis sobivad sinu toitumise ja elustiiliga. Nii ei teki tunnet, et oled seotud pidevate piiragutega.

Kaalulangetuse protsess muutub turvalisemaks ja jätkusuutlikumaks, kui kõrval on spetsialist, kes jälgib, et menüü oleks tasakaalus ja tagaks kõik kehale vajalikud toitained.

Alakaal ja alatoitumus

Palju räägitakse ülekaalust, aga alakaal jääb sageli varju. Samas võib ka liiga madal kehakaal olla tervisele ohtlik. Alakaal võib põhjustada hormonaalseid häireid, luude nõrgenemist, väsimust, nõrgenenud immuunsüsteemi ning viljatusprobleeme.

Toitumisnõustajast on siinkohal kindlasti suur abi. Oluline ei ole lihtsalt rohkem süüa, vaid süüa nii, et kehakaal tõuseks tervislikul viisil – koos lihasmassi ja tugevamate kudedega, mitte ainult rasvkoe arvelt. Selleks on vaja valida toit, mis on piisavalt energiarikas, kuid samas kvaliteetne ja täisväärtuslik.

Toitumisnõustaja tugi on eriti vajalik olukorras, kus alakaalu taga on söömisharjumuste häire.

Söömisharjumuste muutmine

Sageli pöördutakse toitumisnõustaja poole mitte konkreetse haiguse või kaalu pärast, vaid on jõutud arusaamisele, et igapäevased toitumisharjumused ei ole jätkusuutlikud. Näiteks pidev näksimine, hilisõhtune ülesöömine või oskamatus lõunapausi ajal peale kiirtoidu paremaid valikuid teha.

Nõustaja aitab mõista, miks sellised harjumused on tekkinud, pakkudes alternatiive, mis sobivad inimese elurütmiga. Püsivad muutused sünnivad positiivse motivatsiooni, mitte keeldude kaudu. Toitumisnõustaja aitab sul luua uue suhte toiduga, mis resoneerub sinuga ja sinu eluviisiga.

Suured muutused ei saa toimuda üleöö, harjumuste muutmine võiks pigem olla üks samm korraga.

Soov energiataset tõsta

Paljud inimesed kogevad pidevat väsimust, keskendumisraskusi ja energiapuudust. Sageli otsitakse abi kohvist või energiajookidest, kuid tegelik probleem võib peituda toitumises. Me ei peaks energiapuuduses alati haarama stimulantide järele, vaid võiksime valida hoopis kehale sobilikuma kütuse.

Kõige sagedamini kõigub meie energiatase ebastabiilse veresuhkru tõttu – kui nt alustada  hommikut süsivesikurohke toiduga, mis on rasva ja valguga tasakaalustamata, siis on keskpäevane uimasus garanteeritud.

Toitumisnõustaja oskab hinnata, kas menüüs on tasakaal paigast või mitte.  Ka ebaregulaarne söömine või liiga suured toidukorrad võivad põhjustada energialangust.

Õigete toitumisvalikutega on võimalik tagada stabiilne energiatase, mis toetab nii füüsilist, kui ka vaimset heaolu.

Kroonilised haigused

Toitumine mängib olulist rolli paljude krooniliste haiguste korral. Diabeet, kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, reumatroid artriit, seedetrakti probleemid, allergiad, depressioon, kilpnäärme haigused – kõiki neid saab leevendada õige menüüga.

Arst annab küll diagnoosi ja vajadusel ravimid, kuid igapäevane elukvaliteet sõltub inimese enda valikutest. Toitumisnõustaja aitab muuta menüü selliseks, et see toetaks ravi ja vähendaks haiguse tekitatud sümptomite mõju. Näiteks võib ta õpetada, kuidas diabeetik saab vältida veresuhkru järske kõikumisi, millised toidud aitavad hoida vererõhku kontrolli all või annab nõuandeid kuidas saab toitumisega kehas põletikku alandada.

Krooniliste haiguste puhul on eriti tähtis, et toitumine oleks terviklik ja järjepidev.

Toitumine ja vaimne tervis

Viimastel aastatel on üha rohkem räägitud seosest toitumise ja vaimse tervise vahel. Depressioon ja ärevus ei pruugi tekkida ainult psühholoogilistest põhjustest – mõnikord on mõjutajateks ka see, mida me sööme või söömata jätame.

Ebapiisav toitainete tarbimine, eriti aga kiudainerikaste köögiviljade ja hapendatud toitude  madal osakaal igapäeva menüüs võivad olla viimaseks päästikuks, miks depressioon on saanud tänapäeva  inimese sagedaseks kaaslaseks. Teadusuuringud näitavad, et soolestiku mikrobioom mõjutab otseselt aju tööd läbi soolestiku-aju telje, mistõttu kiudainerikkad toidud ja fermenteeritud tooted võivad parandada meeleolu.

Pidev suhkrute, töödeldud toitude ja alkoholi liigtarbimine võivad süvendada meeleoluprobleeme.

Õige toitumine ja piisav kehaline aktiivsus aitavad taastada parema enesetunde ja energiataseme. Närvisüsteemi ja aju toetavad B-grupi vitamiinid, magneesium ja oomega-3 rasvhapped, mille piisava taseme tagab sulle tasakaalustatud mitmekülgne toitumine.

Lapseootus ja imetamine

Rasedus on aeg, mil naise keha vajab eriti hoolikat tähelepanu. Õige toitumine toetab mitte ainult ema tervist, vaid ka loote arengut. Sageli tekivad aga küsimused: milliseid vitamiine on vaja, mida tohib süüa ja mida mitte, kuidas tagada piisav energiatarbimine?

Toitumisnõustaja aitab kohendada lapseootel naise menüüd nii, et see katab kõik ema ja kõhubeebi vajadused. Samuti saab nõustaja abiks olla imetamise ajal, kui energiavajadus suureneb ja toitumine mõjutab jätkuvalt nii lapse kui ka ema tervist.

Õige nõustamine selles eluetapis aitab vältida nii toitainete puudujääke, kui ka liigset kaalutõusu.

Sportlase toitumine

Sportlased, olgu harrastajad või professionaalid, vajavad eraldi lähenemist. Tavaline menüü ei pruugi katta treeningute ja taastumise vajadusi. Sportlase energiavajadus võib olla 1,5-3 korda suurem tavainimese energia vajadusest, sõltuvalt spordiala intensiivsusest .Sportlasel on oluline saada piisavas koguses ja õiges tasakaalus kõiki makrotoitaineid, et olla vastupidav, tugeva immuunsuse ja kiire taastumisega. Tagatud peab olema järgmiste vitamiinide ja mineraalainete kättesaadavus- magneesium, raud, kaltsium, tsink ja D-vitamiin.

Dehüdratsiooni vältimiseks ning lihaste ja närvisüsteemi normaalseks tööks on oluline ka vedelike ja elektrolüütide piisav kogus.

Toitumisnõustaja saab aidata sportlasel planeerida menüü nii treening- kui ka võistlusperioodideks. See tagab parema sooritusvõime, kiirema taastumise ja vigastuste ennetamise.

Kokkuvõte

Toitumisnõustaja on kvalifitseeritud spetsialist, kes aitab luua jätkusuutlikke toitumisharjumusi, mis toetavad tervist ja heaolu. Olenemata sellest, kas eesmärk on kaalumuutus, kroonilise haiguse toetamine või lihtsalt parema enesetunde saavutamine, pakub individuaalne toitumisnõustamine tõenduspõhiseid lahendusi, mis sobivad just sinu elustiiliga.

Allergiate varjatud külg – toitumine, stress ja histamiini roll

Allergiate tekke põhjus

Allergia on immuunsüsteemi ülereageerimine tavaliselt kahjututele ainetele, näiteks õietolmule, loomakarvadele, tolmulestadele või teatud toiduainetele. See võib avalduda erinevate sümptomitega, mis ulatuvad kergetest, nagu nohu ja nahareaktsioonid kuni tõsiste eluohtlike seisunditeni nagu anafülaksia.

Allergiate tekkimist mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas pärilikud eelsoodumused, toitumine, eluviis ja keskkond. Keskkonna tegurid nagu liigne õhusaaste või liiga steriilne elukeskkond, võivad mõjutada immuunsüsteemi arengut ja selle võimet allergeenidega toime tulla.

Tugeva immuunsüsteemi tagamiseks on oluline varane kokkupuude allergeenide ja mikroobidega. Samuti on vajalik soolestiku bakterikoosluse tasakaal ja mitmekesisus, mis toetavad immuunsüsteemi tervist.

Toitumine ja allergiad

Igapäevane menüü võib allergiate kulgu tugevalt mõjutada – tasakaalustatud mitmekesine toitumine toetab immuunsüsteemi. Kiudainerikas ja fermenteeritud toite sisaldav menüü soodustab kasulike soolebakterite kasvu ja seda seostatakse allergiate vähenemisega. Samas töödeldud lisaaineterohke toit võib põhjustada allergiate avaldumist.

Mõned e-ained, nagu kunstlikud värvained ja maitsetugevdajad, võivad põhjustada tundlikel inimestel pseudoallergilisi reaktsioone. Need reaktsioonid ei ole klassikalised allergiad, kuna nad ei hõlma immuunvastust, vaid võivad olla seotud individuaalsete tundlikkusega ainele.

Ülekaal- miks see tekib ja kuidas sellega toime tulla 

Ülekaal kipub tekkima märkamatult – mõned lisakilod pühade ajast, siis kiire eluperiood, millega kaasnevad vähesest liikumisest ja kiirtoidust saadud kilod. Seejärel laiskuse periood, kui kodus toidu valmistamine mitte ei sobi ja boltimine / woltimine tundub sellele ideaalse lahendusena jne. Aastate jooksul võivad need harjumused sulle kaalutõusu näol päris palju ebamugavust põhjustada. Ülekaal on signaal kehalt, et tasakaal on paigast ära ja kui sellega ei tegeleta, siis hakkavad liigsed kilod üsna pea märku andma sinu tervises. Paljud on meist  kogenud ja teavad, kui raske võib olla esimene samm muutuste poole. Tegelikult loeb iga väike samm – üks tervislikum eine, üks trenn või jalutuskäik, üks paremini magatud öö või hoopis meditatsioon stressiga toimetulekuks – see üks samm võib olla sinu esimene samm tervislikuma eluviisi suunas. 

Mis on ülekaal?

Ülekaalu defineeritakse enamasti kehamassiindeksi abil. https://tap.nutridata.ee Tulemus, mis jääb 25 ja 29,9 vahele, loetakse ülekaaluks ning 30 ja rohkem viitab rasvumisele. Siiski ei pruugi see näitaja alati täielikult peegeldada inimese tegelikku seisundit kuna ei arvestata  lihas- ja rasvamassi vahekorda, rasva jaotust kehas ning kehaehitust ja luutihedust. KMI arvestus ei sobi ka lastele, eakatele rasedatele ning sportlastele.

Kõige lihtsam  teada saada, kas oled tervislikus kaalus, on jagada vööümbermõõt pikkusega. Tulemus < 0,5 tähendab madalat terviseriski, 0,5 – 0,6 suurenenud terviserisk ja >0,6 kõrge terviserisk.

Oluline on mõista vahet ülekaalu ja rasvumise vahel. Kui ülekaal tähendab, et inimesel on soovituslikust rohkem kehakaalu, siis rasvumine viitab juba rasvkoe liiale, mis on selgelt seotud terviseriskidega. Mõlemal juhul tasub siiski pöörata tähelepanu, sest aja jooksul võib mõõdukas ülekaal süveneda ja viia terviseprobleemideni.

Mis põhjustab ülekaalu?

Ülekaalu kujunemine on keeruline protsess, mille taga on mitmete tegurite koosmõju. 

*Toitainetevaene ja tasakaalustamata toit on esmane põhjus ülekaaluks.

*Vähene liikumine on sage põhjus, miks liigne kaal kogunema hakkab.

*Geneetika mängib oma rolli (40-70%)- mõned inimesed on loomupäraselt altimad kaalu koguma, sest nende ainevahetus on aeglasem või keha salvestab energiat tõhusamalt.

*Hormonaalsed tegurid  mõjutavad samuti kehakaalu. 

*Stress, kurbus või ärevus, panevad inimesi sageli tegema toidu osas valesi valikuid.

* Vähene uni mõjutab järgmisel päeval meie söögiisu – väheste unetundide tagajärjel tõuseb näljatunnet suurendava hormooni greliini  tase ja väheneb täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiin tase.

Kõigi nende tegurite võimalik koosmõju teebki ülekaalu keeruliseks probleemiks, mille lahendamine nõuab mitmetahulist lähenemist.

Millised on ülekaalu terviseriskid? 

Ülekaal / rasvumine on otseselt tervist mõjutav seisund. Liigne kehakaal koormab organeid, luid ja liigeseid ning muudab ainevahetust aeglasemaks. Selle tulemuseks võib olla suurenenud risk mitmete haiguste tekkeks.

*Südame- ja veresoonkonna haigused – kõrgenenud vererõhk ja kolesterooli tase, südame isheemiatõbi, insult.

*II tüüpi diabeet – insuliiniresistentsus.

*Liigeste ja luude probleemid – põlve- ja puusaliigeste kulumine, seljavalud.

*Uneapnoe ja hingamisraskused – unekvaliteedi langus.

*Vaimse tervise probleemid – madalam enesehinnang, depressioon, ärevus.

*Hormonaalsed häired – viljakuse vähenemine, menstruaaltsükli häired

*Suurenenud vähirisk .

Kõigi nende riskide tõttu on oluline ülekaalu mitte alahinnata ja võtta samme olukorra parandamiseks.

Kuidas ülekaalust vabaneda?

Oluline on astuda esimene samm – ülekaalust vabanemisel ei ole kiireid lahendusi, tegema peab püsivaid muutusi ja neid on mõistlik teha just sammhaaval. Iga kaotatud liigne kilo on kingitus sinu kehale.

Kehakaalu vähendamisel mängib kõige suuremat rolli toitumine.  Köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, valgud ja tervislikud rasvad aitavad hoida kõhtu täis. Tarbides samal ajal vähem suhkrut ja töödeldud toitu, rafineeritud seemneõlisi, saad juba lühikese aja möödudes kogeda paremat enesetunnet.

Regulaarne liikumine on teine võtmetegur. Igapäevased 30-45 minutilised jalutuskäigud, rattasõit või ujumine aitavad kulutada energiat ja parandada ainevahetust. Järjepidevus on olulisem kui intensiivsus.  Vanuse tõustes muutuvad vajalikuks ka lihastreeningud, sest alates kolmekümnendatest eluaastatest algab vaikselt lihaste kahanemine, mis kiireneb märgatavalt kuuekümnendates eluaastates. Lihastreeningut võid vabalt teha ka kodus kasutades alguses ainult oma keharaskust.

Kaalulangetamisek on oluline ka elustiilil laiemalt. Piisav uni aitab reguleerida söögiisu  ja vähendab stressi. Hobid, treeningud või meditatsioon aitavad vähendada emotsionaalset söömist. 

Ülekaalust vabanemine pole sprint, vaid maraton – järkjärguline muutus annab parima tulemuse!

Kokkuvõte 

Ülekaal on keeruline, kuid lahendatav probleem. Selle põhjuseid on palju – alates toitumisest ja liikumisvaegusest kuni geneetika ja hormonaalsete teguriteni. Tuleb meeles pidada, et isegi väike  kaalulangus parandab oluliselt elukvaliteeti.

Kõige olulisem on mitte otsida kiireid lahendusi, vaid keskenduda püsivatele muutustele. Tasakaalustatud toitumine, järjepidev liikumine, piisav uni ja stressi maandamine loovad aluse, mis aitab kaalul püsida tervislikus vahemikus.

Ülekaalust vabanemine on investeering oma tervisesse ja tulevikku. Väikesed sammud iga päev viivad pika aja jooksul suurte muutusteni.

Kõrge vererõhk – põhjused, tunnused ja tõhusad lahendused

Kõrge vererõhk ei teki üleöö. Tavaliselt kujuneb see aastate jooksul ning selle taga on nii geneetilised tegurid, kui ka igapäevased harjumused. Eestis diagnoositakse igal aastal tuhandeid uusi juhtumeid. Probleeme kõrge vererõhuga  pole ainult vanemaealistel, vaid sage diagnoos ka nooremate inimeste hulgas, kelle puhul võib põhjuseks lugeda stressi, valesi toitumisharjumusi  ja ebatervislikku eluviisi.

Milline on kõrge vererõhk ja mis seda põhjustab

Tervel täiskasvanul loetakse normaalseks vererõhuks umbes 120/80 mmHg. Kui näidud jäävad püsivalt alla 140/90 mmHg, võib öelda, et vererõhk on veel kontrolli all. Kui aga korduvatel mõõtmistel on tulemused üle selle piiri, räägitakse hüpertensioonist. Mida kõrgemad näitajad, seda suurem on risk südame- ja veresoonkonna haiguste tekkimiseks.

Kõrge vererõhk võib tekkida paljude tegurite koosmõjul.  Peamine roll on elustiilil, eriti toitumisel ja igapäevastel harjumustel. Oluline osa on ka pärilikkusel – kui vanematel on olnud hüpertensioon, suureneb risk ka järgmistele põlvkondadele. Kolmandaks teguriks on vanus – vanemas eas muutuvad veresooned jäigemaks, mis tõstab samuti vererõhku.

Toitumise ja elustiili mõju vererõhule.

Liigne soola tarbimine on üks olulisemaid tegureid. Sool seob organismis vett ja suurendab vere mahtu, mis omakorda tõstab survet arterite seintele. Teada on ka see, et liigse alkoholi tarbimisel on vererõhku tõstev mõju. Harva räägitakse aga, et üheks faktoriks vererõhu tõusul võib olla ka rafineeritud süsivesikute tarbimine. Kui süüa sagedasti  valgest jahust tooteid, maiustusi või juua magusaid jooke, tõuseb järsult veresuhkur, millele reageerib kõhunääre eraldades insuliini. Kõrge insuliini tase ei lase naatriumi ja vett kehast väljutada. Pidevalt kõrge veresuhkru ja naatriumi tase tekitavad veresoonte seintes põletikku ja vähendavad nende elastsust,   mis viib vererõhu tõusuni.                                                                                                                                                                          

Samuti mõjutavad vererõhku stress ja pidev pingeseisund. Kui keha on pidevalt valmis „võitle või põgene“ reaktsiooniks, eritab ta stressihormoone, mis omakorda ahendab veresooni ja kiirendab südametööd. Kui selline seisund kestab kaua, muutub vererõhu tõus püsivaks.

Uni mängib samuti olulist rolli. Unepuudus või uneapnoe võivad viia vererõhu tõusuni, sest keha ei saa piisavalt taastuda ja vereringesüsteem on pidevas ülekoormuses.      

Seega võib öelda, et kõrge vererõhu põhjused on sageli kombineeritud – pärilikkus loob eelsoodumuse, kuid igapäevased toiduvalikud ja harjumused määravad, kas haigus areneb välja või mitte.

Nõuanded kõrge vererõhu alandamiseks

Kuigi mõnel juhul on vajalik ravimite kasutamine on vererõhku võimalik edukalt kontrollida elustiili ja toitumise muutmisega.

Kõigepealt tuleks vähendada soola tarbimist, mida leidub palju just valmistoitudes – nt juust, leib, lihatooted. Asendades kodus toitu valmistades soola osaliselt maitsetaimede, või teiste maitseainetega, saab roogadele anda maitse ilma tervist koormamata. Samuti tuleks menüüsse tuua rohkem köögivilju, täisteratooteid ja kaunvilju, mis sisaldavad vajalikke mineraal- ja kiudaineid. Need aitavad organismil liigset naatriumi väljutada ja veresooni kaitsta.

Oluline on siinkohal ära märkida ka kaalunumber. Iga kaotatud kilo vähendab südame ja veresoonte koormust. Uuringud näitavad, et ka 5–10% kehakaalu vähendamine võib juba märgatavalt alandada vererõhku. Regulaarne liikumine – vähemalt 150 min nädalas,  on selle juures hädavajalik. Kõndimine, rattasõit, ujumine või rühmatreeningud tugevdavad südant ja aitavad vereringet korras hoida.

Suitsetamisest loobumine ja mõõdukas alkoholitarbimine on samuti tähtsad sammud.

Stressijuhtimine on sageli alahinnatud, kuid äärmiselt oluline osa vererõhu kontrollimisel. Regulaarne liikumine, jooga või meditatsioon aitavad vähendada stressi taset ja kaitsta südant. Samuti tasub tähelepanu pöörata unele –  7- 9 tunni pikkune kvaliteetne uni toetab organismi loomulikku tasakaalu.

Kui neid samme järjepidevalt rakendada, on võimalik vererõhku oluliselt langetada ka ilma ravimiteta või vähemalt vähendada ravimite tarvitamise vajadust.

Kuigi elustiili muutused on efektiivsed, ei tohi alahinnata olukordi, kus vererõhk on püsivalt kõrge. Kui esinevad tugevad peavalud, pearinglus, nägemishäired või südamekloppimine, tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. Arst saab vajadusel teha täiendavaid uuringuid ja määrata ravimid, mis aitavad vererõhku kontrollida.

Kokkuvõte ja praktilised soovitused vererõhu alandamiseks

Kõrge vererõhk on salakaval, sest see ei pruugi anda selgeid sümptomeid, kuid võib põhjustada eluohtlikke haigusi. Normaalseks peetakse vererõhku 120/80 mmHg, hüpertensioon algab aga püsivatest näitudest üle 140/90 mmHg.

Kõige olulisem on meeles pidada, et oma tervise eest saab igaüks ise palju ära teha. Tervislik toitumine, soola, kiirete süsivesikute ja alkoholi vähendamine, regulaarne liikumine, rasvhapete tasakaalu viimine, suitsetamisest loobumine ning stressi ja une korrigeerimine aitavad vererõhku märgatavalt alandada.

Kõrge vererõhk on seisund, mida saab teadlikult  kontrollida. Toitumisnõustaja abiga jõuad  kiiremini positiivsete tulemusteni.

Kilpnääre – nähtamatu mootor

Kilpnääre on väike liblikakujuline organ kaela eesosas. Kui kilpnäärme töö on tasakaalus, tunneme end hästi ja energiat on piisavalt, et kõik vajalikud toimetused ära teha. Kui kilpnäärme töö on häiritud, mõjutab see praktiliselt kõiki organeid, sest hormonaalne tasakaal juhib nii närvi-,südame- kui ka seedesüsteemi. Kilpnääre toodab kahte peamist hormooni – türoksiini (T4) ja trijoodtüroniini (T3). Need hormoonid reguleerivad, kui kiiresti keha energiat kulutab ja kui hästi organid toimivad. Kui hormoone on liiga palju, töötab organism justkui „ülekiirusel“. Kui neid on liiga vähe, muutub keha aeglaseks ja tekib kurnatus. 

Kilpnäärme haigused on üsna levinud ja seda pigem naiste hulgas. Sageli läheb õige diagnoosi saamisega liiga kaua aega, sest sümptomid võivad olla hajusad ja segi aetud teiste tervisemuredega. Seetõttu on oluline teada, millised märgid viitavad kilpnäärme probleemidele ja millal tasub arsti poole pöörduda.

Millised on kilpnäärme ületalitluse sümptomid?

Kilpnäärme ületalitlus ehk hüpertüreoos tähendab, et organismis on liiga palju kilpnäärmehormoone. Selle tulemuseks on kiirendatud ainevahetus.

Inimesed, kellel on ületalitus, märkavad sageli ootamatut kaalulangust isegi siis, kui söögiisu on suurenenud. Tekib südamekloppimine ja higistamine. Sümtomite hulka kuuluvad ka närvilisus, ärevus ja unehäired. Mõned kogevad käte värisemist ja pidevat rahutust. Igapäevaelus võib see avalduda pideva väsimusena, sest keha justkui ei suuda puhata. 

Millised on kilpnäärme alatalitluse sümptomid?

Alatalitlus ehk hüpotüreoos on vastupidine seisund – kilpnääre toodab liiga vähe hormoone. See aeglustab ainevahetust ja kogu organismi talitlust.

Kõige tavalisemad sümptomid on pidev väsimus, energiapuudus ja kaalutõus, mis tekib isegi siis, kui eluviisis ja toitumises pole suurt muutust. Inimesed võivad tunda külmatunnet, kuiva nahka, märgata juuste hõrenemist, halvenenud mälu ja keskendumisvõimet. Mõned kogevad ka meeleolu langust ja depressiivseid sümptomeid.

Alatalituse puhul on probleem selles, et sümptomid arenevad aeglaselt ja neid seostatakse sageli stressi või vanusega ning seetõttu võib diagnoos hilineda.

Kuidas tuvastada kilpnäärmeprobleeme?

Kilpnäärme talitlust kontrollitakse vereanalüüsidega. Kõige tavalisem test on TSH ehk kilpnääret stimuleeriv hormoon. Kui TSH on kõrge, viitab see alatalitlusele,  kui madal, siis ületalitusele. Täpsemaks hindamiseks mõõdetakse ka T3 ja T4 hormoonide taset.

Lisaks vereproovidele võib arst teha kilpnäärme ultraheli, et hinnata selle suurust ja struktuuri. Mõnel juhul on vajalik ka antikehade test, sest kilpnäärme häired on sageli seotud autoimmuunsete haigustega nagu Hashimoto türeoidiit või Gravesi tõbi.

Kui sul esineb mõni järgmistest sümptomitest nagu püsiv väsimus, meeleoluhäired, seletamatu kaalukaotus / tõus, ainevahetuse aeglustumine, tsüklihäired, viljakusprobleemid, lihasnõrkus, juuste hõrenemine, naha kuivus, südamekloppimine, siis tasub lasta kilpnääret kontrollida. Varajane diagnoos aitab vältida tüsistusi ja parandab elukvaliteeti.

Kas kilpnäärme ületalitlus või alatalitus on paratamatus?

Geneetiline eelsoodumus mängib siin kindlasti rolli – kui peres on olnud kilpnäärmega probleeme, suureneb ka sinu risk. Siiski on ka elustiilil ja keskkonnal väga suur mõju  geneetilise soodumusega kilpnäärme haiguste avaldumisel. Krooniline stress, vähene uni ja ebatervislik toitumine süvendavad kilpnäärme probleeme ja kiirendavad nende avaldumist. Samuti on oluline keskkonnategurite mõju, näiteks kokkupuude teatud kemikaalidega, mis võivad häirida kilpnäärme hormoonide tootmist, transporti või nende sidumist rakkudes.

Seega võib öelda, et kilpnäärmehaigused pole alati paratamatus, elustiil võib riske suurendada või vähendada.

Toitumise ja elustiili mõju kilpnäärmele

Kilpnäärme tervises mängib tähtsat rolli toitumine. Oluline on süüa toitainetihedat toitu, viia makrotoitained tasakaalu ja vältida või vähendada olulisel määral põletikku tekitavaid toiduaineid. Kilpnääret toetava toitumise kujundamisel saab teile abiks olla toitumisnõustaja.

Olulised mikrotoitained on jood, seleen ja tsink, mis aitavad kilpnäärme hormoone toota. www.nutridata.ee andmetel on kõige enam neid mikrotoitaineid järgmistes toiduainetes:

Seleen – parapähklid, veisemaks, tuunikala, seesamiseemned, krevetid ja skumbria.     

Tsink –  Maitsepärm, nisuidud, seamaks, kanepi-, kõrvitsa- ja seesamiseemned, vähk 

Jood (alatalitluse korral)– kelp ja vetikad üldiselt, jodeeritud sool, tursamaks, šampinjonid, Emmentali juust

Toitumise olulisust ei tohi  kilpnäärme haiguste puhul alahinnata, kuid üksi sellest ei piisa. Sama oluline on ka elustiil – piisav uni, stressijuhtimine ja mõõdukas liikumine ning hoidumine kemikaalidest, mis mõjutavad kilpnääret negatiivselt. 

Oluline on oma keha kuulata. Kui märkad enesetundes püsivaid muutusi, tasub pöörduda arsti poole ja lasta kilpnääret kontrollida. Õigeaegne diagnoos, tervislikud eluviisid sh toitumine ning vajadusel ravi aitavad säilitada hea tervise ja energia.

 

Loe siit, kuidas ma seljatasin toitumise ja elustiili muutmisega Gravesi tõve, mille fooniks autoimmuunne türeoidiit.